Tirooli hagijas
| Tirooli hagijas | |
|---|---|
| |
| FCI standard nr 68 | |
| Rühm | 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud |
| Alarühm | 1: hagijad |
| Alajaotis | 2: keskmisekasvulised |
| Standard nr | 68 18.06.1995 (en et) |
| Päritolumaa | Tirool |
| Kohalik nimi | die Tiroler Bracke |
| Töökatsed | ajukatse ja verejäljekatse |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 44–50 cm (isased) 42–48 cm (emased)[1][2] |
| Kattekarv | tihe okaskarv koos aluskarvaga, pigem jäme kui peene struktuuriga; kõht on karvaga kaetud, kintsudel püksid; saba on tiheda harjasena hästi karvane |
| Karvkate | punane või must punasega (võib esineda ka kolmevärvilisena)[1][2] |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis
| |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Tirooli hagijas on Austriast Tiroolis pärit koeratõug.
Tõustandardis on koera kasutuse kohta kirjas järgmist: „Tirooli hagijas (die Tiroler Bracke) on ideaalne tarbekoer nii metsa- kui mägiküttidele. Ta töötab häälega hagijana (soolotöö) jäneste ja rebaste jahil ning verejäljekoerana kõikide ulukiliikide otsimisel.“[1][2]
Sama allikas lisab koera käitumise/iseloomu kohta: „Tugeva närvikavaga, kirglik, tundliku ninaga jahikoer, kes on otsingul iseseisev ja jälitamisel järjekindel, hästi arenenud kõlava jäljekilkega, innukas jälitusel ja hea orientatsiooniga.“[1][2]
- „Pildid“
-
-
-
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Renée Willes. All världens hundraser, Bromma 2003, ISBN 91-89090-79-9
- Carl-Johan Adlercreutz. Hundar i världen, Västerås 2006, ISBN 91-534-2870-6
- Desmond Morris. Dogs, North Pomfret, Vermont 2008, ISBN 978-1-57076-410-3